Energiamärgis on energiatarbimist kajastav dokument, mis näitab, kui palju hoone tarbib energiat, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele ning võimaldab võrrelda seda teiste samaväärsete hoonete energiatarbimisega.
Energiamärgis näitab, kui energiasäästlik on soetatav või olemasolev kinnisvara.

On hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks hindamishetkel minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus peale kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta.

Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Teiste sõnadega – kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahuldata (laenu kokkulepitult ei tagastata), on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki läbi kohtutäituri. Hüpoteegisumma on tavapäraselt suurem kui laenusumma, sest tagada on vaja ka intresside, viiviste ja võimalike trahvide ja muude nõuete tasumist. Tavapäraselt on hüpoteegisumma vähemalt ühe kolmandiku võrra suurem kui laenusumma.

Apostill on kindlate andmetega blankett, millega kinnitatakse dokumendi ehtsust.

Apostill kinnitatakse püsivalt dokumendi külge. Avalik dokument tuleb apostillida riigis, kus see väljastatakse.

Alates 04.01.2010 kinnitavad dokumente apostilliga notarid.

Kinnisvara ostmine on paljudel üks tähtsamaid ja kallimaid tehinguid elus. Seega tuleb olla äärmiselt teadlik tehingu üksikasjadest. Kui ostetakse teise isiku käest ja maaklerteenust ei kasutata, võib ette tulla väga palju üllatavaid olukordi. Seega kindlasti kinnisvara ostmisel ilma kinnisvaramaakleri abita tasuks järgmised abinõud kasutusele võtta:

• Väljavalitud kinnisvara käi vaatamas rohkem kui 1 kord.
• Kui võimalik kaasa tutvumisel ehitusekspert keda usaldad.
• Kindlasti küsi müüjalt viimase kuu arveid, et vältida olukorda, kus ostad kinnisvara koos kommunaalvõlaga.
• Sisustusest tuleb eraldi kirjalik nimekiri teha ja võimalusel vahetult enne tehingut tuleks müüdav kinnisvara üle vaadata, et ei tekiks peale notaritehingut üllatusi.
• Võimalusel tutvu naabritega. Piisab ühest väga ebameeldivast naabrist ja sinu rahu on rikutud.
• Tutvu korteri ostmisel kortermaja olemasolevate ja võimalike laenude võtmistega lähitulevikus. 
• Soovitan kinnisvaraga tutvuda erinevatel kellaaegadel, õhtul ja hommikul. Samuti piirkonnaga. 
• Võimaluse korral kaasa tuttav kinnisvaramaakler, kes ametialaselt oskab küsida müüjalt vajaminevaid ja õigeid küsimusi.

Õhksoojuspumba paigaldamise puhul on tegemist ehitise tehnosüsteemide muutmisega ehk elamu ümberehitamisega. Ehitusseadustiku lisa 1 järgi on elamu ümberehitamiseks vajalik esitada kohalikule omavalitusele ehitusteatis ja -projekt.

Ehitusteatis on riigilõivuvaba.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile”.

Õhksoojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Ehitusprojekti seletuskirjas sätestada, et õhksoojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval maksimaalselt 50db ja öösel 40db. 

Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette välisagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid.

Ehitusprojekt peab sisaldama vähemalt järgmist:

• Tiitelleht:
  • Ehitusprojekti nimetus ja töö number.
  • Objekti aadress.
  • Ehitusprojekti staadium.
  • Ehitusprojekti koostaja nimi (juriidilisest isikust ehitusprojekti koostaja puhul), registrikood, kontaktandmed, teatamiskohustusega ettevõtja puhul majandustegevuse registreerimise number ja konkreetse ehitusprojekti eest vastutava isiku nimi ning tema kvalifikatsiooni tõendavad andmed.
  • Projekti koostaja allkiri.
  • Kinnistuomaniku/taotleja nimi, aadress ja kontaktandmed.
  • Projekti koostamise kuupäev.
• Sisukord ja jooniste loetelu.
   
• Seletuskiri:
  • Hoone asukohakirjeldus.
  • Projekteeritud tööde kirjeldus (Kuhu paigaldatakse õhksoojuspump, kas agregaadi välisosa varjestatakse ja kui, siis mis värvi/materjalist?).
  • Seletuskiri peab sisaldama asjakohast ja vajalikku infot. Vajadusel põhjendada, miks õhksoojuspump just sellesse kohta paigaldatakse.
  • Seletuskirja igale lehele tuleb lisada ehitusprojekti nimetus, aadress, koostaja nimi, koostamise kuupäev, töö number ja ehitusprojekti staadium.
  • Seletuskirja lõppu lisada koostaja nimi, allkiri ja kuupäev.
  • Seletuskirja lehed nummerdada (lehekülgede nummerdamisel märgitakse kõigepealt lehekülje number ja seejärel lehekülgede arv dokumendis).
• Asendiplaan hoone asukohaga (1:500 või 1:1000), millel ära märkida hoone asukoht ja tähistada koht, millisesse hoone külge välisagregaat projekteeritakse. Vajadusel näidata krundi katendid, kaugused teistest hoonetest ja krundipiiridest ning juurdepääsude asukohad.
   
• Vajalikud joonised:
  • Nt korruse põhiplaan, katuseplaan, tehnoruumi joonis, hoone vaated jms olenevalt sellest, kuhu pump paigaldatakse. Joonistele lisada juurde vajalikud mõõdud. Jooniste kirjanurka lisada joonise koostaja nimi, allkiri, kuupäev, joonise nimetus, objekti aadress.
  • Joonistele (ka asendiplaanile) lisada kirjanurgad, kuhu kirjutada ehitusprojekti nimetus, aadress, koostaja nimi, koostamise kuupäev, töö number, ehitusprojekti staadium, mõõtkava ja joonise nimetus.
• Kõigi kaasomanike nõusolekud või korteriühistu juhatuse liikme nõusolek.
   
• Muud vajalikud volitused, kooskõlastused, heakskiidud (naabrid, Päästeamet) jms.
   
• Soovi korral võib lisada fotosid olemasolevast olukorrast.

Kogu dokumentatsioon tuleb esitada digiallkirjastatult riikliku ehitisregistrisse (dokumentide esitamiseks tuleb eelnevalt sisse logida ID-kaardiga või Eesti.ee kaudu).

Vastavalt ehitusseadustiku § 37 võib ehitusteatise alusel ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates. Peale ehitustööde lõppu esitada arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistusele www.ehr.ee kaudu kasutusteatis.

Vastavalt ehitusseadustiku § 45 kehtib ehitusluba viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Peale ehitustööde lõppu esitada arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistusele www.ehr.ee kaudu.

Abimees ehitusteatise ja ehitusloa taotluse esitamisel EHR-is

Ehitisregistri kasutajajuhend

Ehitusteatise pikendamine

Kinnituskirja näidis õige faili nimega

ÕHKSOOJUSPUMBA NÄIDISPROJEKT