Energiamärgis on energiatarbimist kajastav dokument, mis näitab, kui palju hoone tarbib energiat, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele ning võimaldab võrrelda seda teiste samaväärsete hoonete energiatarbimisega.
Energiamärgis näitab, kui energiasäästlik on soetatav või olemasolev kinnisvara.
On hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks hindamishetkel minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus peale kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta.
Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Teiste sõnadega – kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahuldata (laenu kokkulepitult ei tagastata), on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki läbi kohtutäituri. Hüpoteegisumma on tavapäraselt suurem kui laenusumma, sest tagada on vaja ka intresside, viiviste ja võimalike trahvide ja muude nõuete tasumist. Tavapäraselt on hüpoteegisumma vähemalt ühe kolmandiku võrra suurem kui laenusumma.
Apostill on kindlate andmetega blankett, millega kinnitatakse dokumendi ehtsust.
Apostill kinnitatakse püsivalt dokumendi külge. Avalik dokument tuleb apostillida riigis, kus see väljastatakse.
Alates 04.01.2010 kinnitavad dokumente apostilliga notarid.
Marje Jürioja | Pärnu | Ringi tn 1, 80010 | tel: 447 7960; 54 88 89 61 e-post: marje.jyrioja@notar.ee |
Anne Kaldvee | Pärnu | Uus tn 1, 80010 | tel: 444 1430, 445 5470 e-post: anne.kaldvee@notar.ee |
Kristi Kivimägi | Pärnu | Ringi tn 1, 80010 | tel: 447 7960; 54 88 89 61 e-post: kristi.kivimagi@notar.ee |
Kaia Krüger | Pärnu | Ringi tn 1, 80010 | tel: 447 7960; 54 88 89 61 e-post: kaia.kryger@notar.ee |
Irina Luih | Pärnu | Rüütli 40a, 80010 | tel: 449 0800; 526 4220 e-post: irina.luih@notar.ee; notar@notar.ee |
Anu Raid | Pärnu | Aida 5, 80010 | tel: 44 99 030; 53 090 681 e-post: parnunotar@notar.ee |
Kinnisvara ostmine on paljudel üks tähtsamaid ja kallimaid tehinguid elus. Seega tuleb olla äärmiselt teadlik tehingu üksikasjadest. Kui ostetakse teise isiku käest ja maaklerteenust ei kasutata, võib ette tulla väga palju üllatavaid olukordi. Seega kindlasti kinnisvara ostmisel ilma kinnisvaramaakleri abita tasuks järgmised abinõud kasutusele võtta:
- Väljavalitud kinnisvara käi vaatamas rohkem kui 1 kord.
- Kui võimalik kaasa tutvumisel ehitusekspert keda usaldad.
- Kindlasti küsi müüjalt viimase kuu arveid, et vältida olukorda, kus ostad kinnisvara koos kommunaalvõlaga.
- Sisustusest tuleb eraldi kirjalik nimekiri teha ja võimalusel vahetult enne tehingut tuleks müüdav kinnisvara üle vaadata, et ei tekiks peale notaritehingut üllatusi.
- Võimalusel tutvu naabritega. Piisab ühest väga ebameeldivast naabrist ja sinu rahu on rikutud.
- Tutvu korteri ostmisel kortermaja olemasolevate ja võimalike laenude võtmistega lähitulevikus.
- Soovitan kinnisvaraga tutvuda erinevatel kellaaegadel, õhtul ja hommikul. Samuti piirkonnaga.
- Võimaluse korral kaasa tuttav kinnisvaramaakler, kes ametialaselt oskab küsida müüjalt vajaminevaid ja õigeid küsimusi.
Mis on kasutusluba ning milleks on seda vaja?
Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et ehitis vastab kehtestatud nõuetele ja seda võib kasutada.
Esmapilgul võib tunduda kasutusluba ebavajaliku formaalsusena – kui majas elab omanik ise sees ning kõik on hästi, siis milleks on vaja kasutusluba? See osutub probleemiks kui soovid endale soetada maja pangapoolse finantseeringuga. Täna on pangad seisukohal, et kasutusloata kinnisvara ostu pangad ei finantseeri. Kui nad seda siiski peaksid tegema, siis vaid juhul, kui kasutusloa puudumine on mõjuvalt põhjendatud või laenulepingusse on lisatud klausel, et kasutusluba taodeldakse kindla ajaperioodi vältel. Kasutusloa puudumine jääb aga paraku enamasti asjaajamise taha, mida ei saa lugeda selle puudumise mõjuvaks põhjuseks. Nii võib paljudel juhtudel leida end olukorrast, kus omavahendeid napib, pank laenu ei anna ning unistuste kodu jääb soetamata.
Juhul kui oled maja ise ehitanud või ostnud omavahenditega ning plaanid seal ka elu lõpuni sees elada, siis võib ometi ette tulla ootamatuid situatsioone kus pead maja maha müüma. Kasutusloa olemasolu on sellisel juhul äärmiselt oluline ning selle puudumine võib eemale peletada väga suure hulga klientidest.
Kindlustus ei kata kasutusloata ehitisi
Kui kinnisvaral puudub kasutusluba, on üheks suurimaks riskiks kindlustusjuhtumid. Kasutusloa puudumisel võib õnnetuse korral kindlustusettevõte keelduda kulude kompenseerimisest. Seda põhjusel, et ehitis millal puudub kasutusluba on seadustamata ning ei saa täpselt öelda, millisel põhjus õnnetus juhtus. Seadustamata ehitise korral võib õnnetus juhtuda lähtuvalt ehitise nõuetele mittevastavusest. Eriti ohtlikud on tulest tingitud õnnetused. Kasutusloa taotlemise üheks vajalikuks osaks on tuleohutusauditi ja elektriauditi teostamine. Kui õnnetus juhtub lähtuvalt elektrisüsteemi nõuetele mitte vastavusele, mis on tihti üheks tulekahju põhjustest, võid olla üsna kindel, et kahju tuleb enda taskust kinni maksta.
Milline dokumentatsioon on kasutusloa taotlemiseks vajalik?
Kasutusloa taotluse esitamisel tuleb esitada:
-
Ehitusprojekt, mille järgi on ehitis ehitatud
-
Ehitustehnilise ekspertiisi auditi aruanne*
-
Elektripaigaldise audit
-
Ehitise mahamärkimise akt või ehitusjärgne kontrollmõõdistus
-
Vee- ja kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja prügiveo lepingute koopiad (gaasikütte korral gaasileping)
-
Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus
*Juhul kui puuduvad nõutud kaetud tööde aktid ja ehituspäevikud
Kuidas taodelda kasutusluba?
Kasutusloa taotlus esitatakse digitaalselt EHR (ehitisregistri) kaudu.
Õhksoojuspumba paigaldamise puhul on tegemist ehitise tehnosüsteemide muutmisega ehk elamu ümberehitamisega. Ehitusseadustiku lisa 1 järgi on elamu ümberehitamiseks vajalik esitada kohalikule omavalitusele ehitusteatis ja -projekt.
Ehitusteatis on riigilõivuvaba.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile”.
Õhksoojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Ehitusprojekti seletuskirjas sätestada, et õhksoojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval maksimaalselt 50db ja öösel 40db.
Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette välisagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid.
Ehitusprojekt peab sisaldama vähemalt järgmist:
- Tiitelleht:
- Ehitusprojekti nimetus ja töö number.
- Objekti aadress.
- Ehitusprojekti staadium.
- Ehitusprojekti koostaja nimi (juriidilisest isikust ehitusprojekti koostaja puhul), registrikood, kontaktandmed, teatamiskohustusega ettevõtja puhul majandustegevuse registreerimise number ja konkreetse ehitusprojekti eest vastutava isiku nimi ning tema kvalifikatsiooni tõendavad andmed.
- Projekti koostaja allkiri.
- Kinnistuomaniku/taotleja nimi, aadress ja kontaktandmed.
- Projekti koostamise kuupäev.
- Sisukord ja jooniste loetelu.
- Seletuskiri:
- Hoone asukohakirjeldus.
- Projekteeritud tööde kirjeldus (Kuhu paigaldatakse õhksoojuspump, kas agregaadi välisosa varjestatakse ja kui, siis mis värvi/materjalist?).
- Seletuskiri peab sisaldama asjakohast ja vajalikku infot. Vajadusel põhjendada, miks õhksoojuspump just sellesse kohta paigaldatakse.
- Seletuskirja igale lehele tuleb lisada ehitusprojekti nimetus, aadress, koostaja nimi, koostamise kuupäev, töö number ja ehitusprojekti staadium.
- Seletuskirja lõppu lisada koostaja nimi, allkiri ja kuupäev.
- Seletuskirja lehed nummerdada (lehekülgede nummerdamisel märgitakse kõigepealt lehekülje number ja seejärel lehekülgede arv dokumendis).
- Asendiplaan hoone asukohaga (1:500 või 1:1000), millel ära märkida hoone asukoht ja tähistada koht, millisesse hoone külge välisagregaat projekteeritakse. Vajadusel näidata krundi katendid, kaugused teistest hoonetest ja krundipiiridest ning juurdepääsude asukohad.
- Vajalikud joonised:
- Nt korruse põhiplaan, katuseplaan, tehnoruumi joonis, hoone vaated jms olenevalt sellest, kuhu pump paigaldatakse. Joonistele lisada juurde vajalikud mõõdud. Jooniste kirjanurka lisada joonise koostaja nimi, allkiri, kuupäev, joonise nimetus, objekti aadress.
- Joonistele (ka asendiplaanile) lisada kirjanurgad, kuhu kirjutada ehitusprojekti nimetus, aadress, koostaja nimi, koostamise kuupäev, töö number, ehitusprojekti staadium, mõõtkava ja joonise nimetus.
- Kõigi kaasomanike nõusolekud või korteriühistu juhatuse liikme nõusolek.
- Muud vajalikud volitused, kooskõlastused, heakskiidud (naabrid, Päästeamet) jms.
- Soovi korral võib lisada fotosid olemasolevast olukorrast.
Kogu dokumentatsioon tuleb esitada digiallkirjastatult riikliku ehitisregistrisse (dokumentide esitamiseks tuleb eelnevalt sisse logida ID-kaardiga või Eesti.ee kaudu).
Vastavalt ehitusseadustiku § 37 võib ehitusteatise alusel ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates. Peale ehitustööde lõppu esitada arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistusele www.ehr.ee kaudu kasutusteatis.
Vastavalt ehitusseadustiku § 45 kehtib ehitusluba viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Peale ehitustööde lõppu esitada arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistusele www.ehr.ee kaudu.
Abimees ehitusteatise ja ehitusloa taotluse esitamisel EHR-is
Kinnituskirja näidis õige faili nimega