Võlaõigusseaduses* on kirjas, et müüja peab andma ostjale üle asja ilma puudusteta, kuid sageli areneb ikkagi vaidlus nii kaugele, et tuleb pöörduda kohtu poole, sest müüja pole nõus ostja poolt esitatud väidetega. Varjatud puuduse korral on ostjal võimalik müüjalt nõuda kas tekkinud kahju kõrvaldamist, selle kõrvaldamise kompenseerimist või siis koguni taganeda lepingust.
Kokkuvõtteks võib öelda, et vaidlused seenkahjustuste tekitatud varjatud puuduste osas on alati keerulised ja kulukad. Nagu öeldakse — kohtus käimine on kasulik vaid advokaatidele. Soovitatav on juba enne kinnisvara ostu või müüki tellida hoone seisukorda hindama ekspert, kes määraks võimalikud seenkahjustused juba eelnevalt. Kahjustuste leidmise korral saate need kirja panna müügilepingusse ning sellisel juhul pole põhjust hiljem varjatud puuduste üle vaielda. Loomulikult pole välistatud, et ka ekspert ei suuda leida kahjustuse koldeid, kuid siiski tagavad kogenud pilk ja kasutatavad seadmed suurema võimaluse nende leidmiseks. Kui aga hoone on üle antud ja on tekkinud kahtlus varjatud seenkahjustuse puuduse olemasolu kohta, siis tuleks koheselt tellida ekspertiis. On vajalik määrata kahjustuse ulatus ja selle tekkeaeg ning esitada eksperthinnang koos kahju suuruse hinnanguga müüjale. Kõige paremaks lahenduseks on alati poolte kohtuväline kokkulepe.
* Võlaõigusseaduse 2. osa „Võõrandamislepingud“ 11. peatükk „Müügileping“ 1. jagu „Üldsätted“ § 217. „Asja vastavus lepingutingimustele“ lõige (6) Õiguse müümisel, mis annab õiguse asja vallata, peab müüja andma ostjale asja üle puudusteta, muu hulgas vabana kolmandate isikute õigustest.
